Mis on varjatud vesi?

Varjatud vesi on kogu see vesi, mis on kulunud mingi toote tootmiseks või teenuse osutamiseks. See on meie eest varjus, kuid kannab endas olulist keskkonnamõju. Nimetatakse ka toote vee jalajäljeks. Varjatud vesi jaguneb kolmeks:

• Roheline vesi – looduslik (vihma)vesi, mida taimed võtavad pinnasest ja kasutavad kasvamiseks. Näiteks kogu vesi, mida põllul kasvav nisu või puuvill pinnasest võtab.
• Sinine vesi – vesi jõgedest, järvedest, põhjaveest ja merest, mida inimene aktiivselt ümber suunab ja kasutab. Näiteks vesi, millega põlde niisutatakse või mida tehases tootmisprotsessis kasutatakse.
• Hall vesi – reostunud vesi ehk see vee kogus, mida on vaja sinna sattunud saasteained lahjendamiseks ohutule tasemele, et neutraliseerida tootmise käigus tekkinud reostus. Näiteks väetiste ja pestitsiidide jäägid või tööstusreostus, mis veekogudesse sattub.

On tähtis meeles pidada, et vee jalajälje arvutus on keeruline ning meetodeid on erinevaid. Paljude toodete ja teenuste puhul sõltub vee jalajälg nii paljudest erinevatest asjadest, et võimalik on anda vaid üldine hinnang. Meie kaardimängus toodud varjatud vee väärtused ongi seetõttu enamasti erinevate hinnangute keskmised. Seega ei tasu neid võtta kui absoluutset tõde, vaid kui varjatud vee kulu suurusjärke, mida saab omavahel pigem üldisel kujul võrrelda – just nii, nagu kaardimängus.

Kas see on keeruline mäng?

Mängimine on väga lihtne. Igal kaardil on kaks külge – ühel pool küsimus toote või teenuse varjatud vee kohta ja teisel poolt varjatud vee kogus, koos huvitava lisafaktiga.

Igale mängijale  – või võistkonnale – jagatakse 3-4 kaarti. Võib ka 5, kui soovite pikemat mängu. Kaardid jäävad küsimus ülespoole lauale, et varjatud vee kogused oleks kõigi eest saladuseks.

Alustuseks lauale läheb samuti 3 kaarti – aga varjatud vee kogus ülespoole, ehket nende varjatud vesi pole mängijate eest enam saladus. Need pannakse vee koguste järjekorras ritta – väiksemast suuremaks. Nii on loodud mängu alustamiseks vajalik varajatud vee telg.

Mängu käik on järgmine – keegi alustab, valib ühe enda kaartidest ning loeb valju häälega ette, mille varjatud vee kogust ta arvama hakkab. Seejärel peab proovima leida sellele juba laual olevate kaartide reas õige koha. Seega ei pea teadma mitte täpset väärtust, vaid varjatud vee koguse suurusjärku teistega võrreldes. Kui mängija on oma valikus kindel pöörab ta kaardi ümber ja selgub tõde. Kui arvas õigesti, siis jääb kaart lauale ja mängijal on käes üks kaart vähem. Kui arvas valesti, siis läheb kaart mängus välja ja ta peab pakist uue võtma. Võidab see, kes esimesena käesolevatest kaartidest lahti saab.

Miks mängida?

 Kas sina tead, kui palju on sinu söögi, riiete, igapäevavidinade või digitaalsete teenuste taha peidetud varajatud vett? Kui palju on näiteks sinu hommikuse juustuvõileiva taga peidus varjatud vett? Või tassikese kohvi? Või sotsiaalmeedia kerimise, muusika kuulamise, uue T-särgi ja sokipaari taga?

Ei tea? Need kogused võivad sind tõsiselt üllatada. Just seetõttu tasubki seda kaardimängu proovida – kui oled seda mõned korrad läbi mänginud, ongi sul pähe tekkinud varjatud vee telgjoon – suudad märksa paremini juba puhtalt kõhutunde abil tajuda, mis on sinu ühe või teise valiku mõju veele. Sest vesi on miski, ilma milleta me elada ei saa. Vesi on elu.

Mis on komplektis?

• Mängu baaskomplektis on 36 söögi ja joogi teemalist mängukaarti, üks jokker ja üks kaart reeglite lühiversiooniga. Lisaks on karbis pikem juhend, kus on toodud ka rida lisavõimalusi mängu keerulisemaks ja veel põnevamaks muutmiseks. Juhendi teisel küljel on lühidalt juttu varjatud veest ja õpetus Furoshiki voltimiseks.
• Laiendus “Tekstiil ja rõivad” sisaldab 13 mängukaarti ja ühe kaardi reeglite lühiversiooniga.
• Laiendus “Digitaalsed teenused” sisaldab 12 mängukaarti ja ühe kaardi reeglite lühiversiooniga.
• Laiendus “Igapäevased esemed” sisaldab 12 mängukaarti ja ühe kaardi reeglite lühiversiooniga.

Mis on Furoshiki?

Meie põneva kaardimängu saab täna Hooandjas olnud kampaanial veel soetada eksklusiivses pakendis – koos Reet Ausi stuudioga välja töötatud Furoshikis.

Furoshiki on Jaapanist pärit esemete ruudukujulisse riidetükki pakendamise viis, mille ajalugu ulatub Nara perioodi (8. sajand), kuid hoo sai sisse Edo ajastul (17.–19. sajandil). Avalikest saunades alguse saanud pakendamisviis (furo = “vann”, shiki = “laotama”) on hiljem leivnud kõikjale. Furoshiki kehastab põhimõtet mottainai – asjade austus ja raiskamise vältimine. Üks tükk korduskasutatavat riiet asendab paberit, kilet ja kotte, olles ühtaegu praktiline ja esteetiline. Furoshiki erinevad pakkimisviisid sobivad nii kingituste pakkimiseks, kandekotiks sidumiseks, reisimisel riiete ja muude esemete organiseerimiseks, toidu säilitamiseks jne. Riidetüki suurus sõltub pakendi otstarbeks. 

Ka Eestis on levinud praktikaks olnud asjade rätikusse mässimine – tulemuseks riidest komps. Sellisel moel pakiti ja kanti nii rõivaid, lõunaeinet heinateol või kasvõi kooliõpikuid. Erinevalt Jaapanist ei ole Eestis sellega kaasas käinud eraldi esteetiliselt formaliseeritud käsitöötraditsioon, vaid see on eelkõige argine, säästlik lahendus.

Varjatud vee kaardimängu jaoks oleme valinud 35×35 cm riidetüki koostöös Reet Ausi disainistuudioga (https://www.reetaus.com/). Furoshikid valmisid kolmest erinevast erinevast materjalist tekstiilijääkidest, sest jääkide kogused olid väikesed. Nii on valikus puhas puuvill, puuvilla ja polüestri segu (60:40) ning linane kangas. 

Tekstiilijääkidest (35×35 cm; puuvillane, linane või puuvillase ja polüestri segust särgikangas, tepitud serv) valmistatud Furoshiki stiilis ümbris on jääkmaterjali kasutamise puhul varjatud vee mõttes „tasuta” – arvesse läheb vaid õmblusniit (≈0,1 l polüesterniid puhul). Siinkohas ongi oluline see, et valisime jääk­materjali: see väldib uue toorme kasutuselevõttu ja kanga tootmist ning suunab tööstusliku ülejäägi ringlusse. Uue materjali kasutamise korral oleks samasuguse 35×35 cm riidetüki veejalajälg suurusjärgus 50 (lina) kuni 180 (puuvill) liitrit. 

Kuidas voltida Furoshikit?

Furoshikise pakkimine on üsna lihtne, kui põhivõtted selged

1. Laota ruudkujuline Furoshiki lauale, üks nurk enda suunas.
2. Edasi on miteid erinevaid pakkimisviise:
   • Otsukai tsutsumi
     • aseta kaardipakk diagonaalselt Furoshiki keskele või enda suunas u kolmandiku peale;
     • tõsta endale lähim nurk kaardipaki peale (kui see on ikka liiga pikk, keera otsapidi kaardipaki alla);
     • tõsta vastasnurk üle juba riidega kaetud kaardipaki (kui see ulatub, siis keera ümber kaardipaki)
     • seo vabad nurgad omavahel ilusa sõlmega kokku.
   • Yotsu musubi
     • aseta kaardipakk diagonaalselt Furoshiki keskele;
     • tõsta kaks vastasnurka üles ja seo omavahel sõlme; 
     • korda sama teiste vastasnurkadega, tõmba riie pingule. 
   • Sao Tsutsumi
     • aseta kaardipakk diagonaalselt endale lähimale nurgale;
     • rulli kaardipakk teise nurga suunas Furoshikisse, hoia riiet pingul;
     • seo vabad nurgad omavahel ilusa sõlmega kokk.

Kasutatud materjalid

Üldine metoodika

Chenoweth, J., Hadjikakou, M., & Zoumides, C. (2014). Quantifying the human impact on water resources: A critical review of the water footprint concept. Hydrology and Earth System Sciences, 18(6), 2325–2342. https://doi.org/10.5194/hess-18-2325-2014
Kriitiline ülevaade veejalajälje kontseptsiooni tugevustest ja piirangutest.

Hogeboom, R. J. (2020). The water footprint concept and water’s grand environmental challenges. One Earth, 2(3), 218–222. https://doi.org/10.1016/j.oneear.2020.02.010
Raamistab veejalajälje mõiste laiemate keskkonnaprobleemide kontekstis.

Hoekstra, A. Y. (2017). Water footprint assessment: Evolvement of a new research field. Water Resources Management, 31, 3061–3081. https://doi.org/10.1007/s11269-017-1618-5
Selgitab veejalajälje kui uurimisvaldkonna kujunemist ja põhijooni.

Hoekstra, A. Y., & Mekonnen, M. M. (2012). The water footprint of humanity. Proceedings of the National Academy of Sciences, 109(9), 3232–3237. https://doi.org/10.1073/pnas.1109936109
Mõjukas koondanalüüs inimkonna veejalajälje ulatusest ja struktuurist.

Iberdrola. (n.d.). What is water footprint and how to calculate it? Iberdrola. https://www.iberdrola.com/sustainability/what-is-water-footprint
Lihtsustatud selgitus veejalajälje mõistest ja üldistest arvutusloogikatest.

Joint Research Centre (European Commission). (n.d.). Virtual water. World Atlas of Desertification. https://wad.jrc.ec.europa.eu/virtualwater
Mõiste- ja taustmaterjal virtuaalvee/kaudse veekasutuse selgitamiseks.

Söök ja jook

China Water Risk. (2012, March 22). How much water do you use? China Water Risk. https://chinawaterrisk.org/opinions/how-much-water-do-you-use/
Ülevaatlik artikkel “varjatud” (virtuaalsest) veekasutusest tarbimises.

Mekonnen, M. M., & Gerbens-Leenes, W. (2020). The water footprint of global food production. Water, 12(10), 2696. https://doi.org/10.3390/w12102696
Käsitleb globaalse toidutootmise veejalajälge ja selle jaotust.

Mekonnen, M. M., & Hoekstra, A. Y. (2011). The green, blue and grey water footprint of crops and derived crop products. Hydrology and Earth System Sciences, 15(5), 1577–1600. https://doi.org/10.5194/hess-15-1577-2011
Üks keskseid viiteid põllukultuuride (ja neist tuletatud toodete) veejalajälje arvutamiseks.

Water Footprint Calculator. (n.d.). Water footprint of food guide. Water Footprint Calculator. https://watercalculator.org/water-footprint-of-food-guide/
Praktiline juhend toiduainete veejalajälje suurusjärkude tutvustamiseks.

Water Footprint Calculator. (2022). Water footprint of food guide methodology [PDF]. Water Footprint Calculator. https://watercalculator.org/wp-content/uploads/2022/03/WF-Food-Guide-Methodology.pdf
Selgitab Food Guide’i metoodikat ja eeldusi.

World Wide Fund for Nature (WWF). (2009, August 18). Water footprint of beer more on the farm than in the brewery. WWF. https://wwf.panda.org/wwf_news/?172161/Water-footprint-of-beer-more-on-the-farm-than-in-the-brewery
Näitab, et õlle veejalajälg tuleneb valdavalt põllumajanduslikust toorainest, mitte pruulimisest.

Yummyproof. (n.d.). Bananas. Yummyproof. https://yummyproof.com/en/bananas/
Lühike ülevaade banaanide keskkonnamõjudest (sh veega seotud aspektid).

Tekstiil ja rõivad

Adams, H. (2021, November 12). How much water do you wear, asks GAP. Sustainability Magazine. https://sustainabilitymag.com/supply-chain-sustainability/how-much-water-do-you-wear-asks-gap
Populariseeriv artikkel rõivatoodete veekasutuse suurusjärkudest.

Ahuja, C. (2021, August 27). 7 low water-intensive fabrics worth trying. Brown Living™. https://brownliving.in/blogs/brown-journal/7-low-water-intensive-fabrics-worth-trying
Võrdlev ülevaade “madala veekasutusega” tekstiilikiududest.

Decathlon. (n.d.). Why does it take so much water to make a cloth? Decathlon Sustainability. https://sustainability.decathlon.com/why-does-it-take-so-much-water-to-make-a-cloth
Selgitab, millistes tekstiili elutsükli etappides veekasutus ja -mõju koondub.

Mikučionienė, D., Mínguez-García, D., Repon, M. R., Milašius, R., & Priniotakis, G. (2024). Understanding and addressing the water footprint in the textile sector: A review. Autex Research Journal, 24(1), 1–13. https://doi.org/10.1515/aut-2024-0004
Teaduslik koondülevaade tekstiilisektori veejalajälje käsitlusest ja vähendamise võimalustest.

Schwenke, L. (2023, April 27). 5 mind blowing facts about TENCEL™ you didn’t know before! TWOTHIRDS. https://twothirds.com/blogs/journal/5-mind-blowing-facts-about-tencel-you-didn-t-know-before
Populaarne materjalitutvustus TENCEL™/lyocell’i omaduste ja kestlikkuse narratiiviga.

Schwenke, L. (2023, May 12). Love life in linen! 5 sustainable facts about this wonder fabric. TWOTHIRDS. https://twothirds.com/blogs/journal/love-life-in-linen-5-sustainable-facts-about-this-wonder-fabric
Populaarne materjalitutvustus lina keskkonnaargumentidest (sh vee aspekt).

The Conscious Challenge. (2019, May 15). Water & clothing. The Conscious Challenge. https://www.theconsciouschallenge.org/ecologicalfootprintbibleoverview/water-clothing
Kogukonnapõhine ülevaade rõivatootmise veekasutuse ja -reostuse teemadest.

RÓTHE. (n.d.). Organic linen. RÓTHE. https://www.rothelabel.com/materials/organic-linen-2/
Brändi materjalileht orgaanilise lina kirjeldustega (sh kestlikkuse väited).

Safilin. (n.d.). Which textile fiber for sustainable fashion? Safilin. https://www.safilin.fr/textile-fiber-for-sustainable-fashion/?lang=en
Lina/kanepi jm kiudude võrdlev käsitlus (sh veekasutuse argumendid).

Digitaalsed teenused

Farfán, J., & Lohrmann, A. (2023). Gone with the clouds: Estimating the electricity and water footprint of digital data services in Europe. Energy Conversion and Management, 283, 117225. https://doi.org/10.1016/j.enconman.2023.117225
Kvantifitseerib Euroopa digiteenuste elektri- ja veejalajälge.

Kez, D., Foley, A., Laverty, D., Del Rio, D., & Sovacool, B. K. (2022). Exploring the sustainability challenges facing digitalization and internet data centers. Journal of Cleaner Production, 367, 133633. https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2022.133633
Käsitleb andmekeskuste ja digitaliseerimise jätkusuutlikkuse väljakutseid.

Li, P., Yang, J., Islam, M., & Ren, S. (2025). Making AI less ‘thirsty’. Communications of the ACM. https://doi.org/10.1145/3724499
Populariseeriv ülevaade AI veejalajäljest ja vähendusvõimalustest.

Obringer, R., Rachunok, B., Maia-Silva, D., Arendt, C., & Stillwell, A. (2021). The overlooked environmental footprint of increasing Internet use. Resources, Conservation & Recycling, 167, 105389. https://doi.org/10.1016/j.resconrec.2020.105389
Analüüsib internetikasutuse kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid (sh vee/energia seosed).

PhotoAiD Team. (2024, May 24). Mobile photography statistics. PhotoAiD. https://photoaid.com/blog/mobile-photography-statistics/
Tauststatistika nutiseadmete ja digikäitumise mahu kirjeldamiseks (kontekst digiteenuste jalajäljele).

Ren, S., Yang, J., Islam, M., & Li, P. (2023). Making AI less “thirsty”: Uncovering and addressing the secret water footprint of AI models (arXiv:2304.03271). arXiv. https://arxiv.org/abs/2304.03271
Eeltrükk AI mudelite veejalajälje mehhanismidest ja leevendusstrateegiatest.

Ristic, B., Madani, K., & Makuch, Z. (2015). The water footprint of data centers. Sustainability, 7(8), 11260–11284. https://doi.org/10.3390/su70811260
Klassikaline teadusartikkel andmekeskuste veejalajälje raamimiseks.

We Are Water Foundation. (n.d.). A cloud in need of water. We Are Water Foundation. https://www.wearewater.org/en/insights/a-cloud-in-need-of-water/
Populariseeriv tekst pilveteenuste veesõltuvusest.

Igapäevased esemed

BMW Group. (2023). Lithium water study: Research summary. Hydrological conditions and impacts of lithium production in South American salares: Results and challenges [Report]. https://www.bmwgroup.com/content/dam/grpw/websites/bmwgroup_com/responsibility/downloads/en/2023/Lithium-Study_Research-Summary_ENG.pdf
Käsitleb liitiumi tootmise hüdroloogilisi mõjusid (relevantne akude/elektroonika tarneahelatele).

Two Sides. (2019). Paper’s water footprint [PDF]. Two Sides. https://www.twosides.info/wp-content/uploads/2019/06/4-Papers-Water-Footprint-1.pdf
Lühike sektoripõhine kokkuvõte paberi veejalajäljest ja levinud väidete kontekstist.

Van Oel, P. R., & Hoekstra, A. Y. (2010). The green and blue water footprint of paper products: Methodological considerations and quantification [Water Footprint Network Report Series No. 46] [PDF]. Water Footprint Network.https://waterfootprint.org/resources/Report46-WaterFootprintPaper.pdf
Metoodiline alus paberi/toorpuidu ahelate veejalajälje kvantifitseerimiseks.

Water Footprint Calculator. (2022, March 16). The hidden water in everyday products (Updated April 17, 2024). Water Footprint Calculator.https://watercalculator.org/footprint/the-hidden-water-in-everyday-products/
Näitlikustab igapäevatoodete “varjatud vee” suurusjärke.